Uni ja ärkvelolek vaheldub kindlas ööpäevases rütmis, seda reguleerib tsentraalne bioloogiline kell. Eluviisi ja tööga seotud tegurid võivad seda rütmi häirida, kui tööpäevadel on une pikkus lühem, tööst vabadel päevadel pikem. Sisemise tsentraalse bioloogilise kella rütm ei ole enam vastavuses eluviisist/tööst tingitud une-ärkvelolekurütmiga – tekib sotsiaalne ajavahe (jet lag). Häirub ka erinevate elundsüsteemide talitluse rütm, mis võib põhjustada tervisehäireid.
Hiljuti avaldatud Ühendkuningriigi biopanga baasil tehtud mahukas prospektiivses uuringus selgitati sotsiaalse ajavahe seost kardiovaskulaarsete häirete kujunemise riskiga.
Analüüsiti 51 562 isiku andmeid. Randmele kinnitatud aktseleromeetriga mõõdeti une pikkust (uinumisest kuni uneaja keskpunktini) ja arvutati sotsiaalne ajavahe (mõõdetud une pikkuse erinevus töö- ja puhkepäevadel). Hinnati une pikkuse erinevuse seost müokardi infarkti, isheemilise südamehaiguse, südamepuudulikkuse, insuldi ja kodade virvendusarütmia kujunemisega.
Kaks tundi või pikem erinevus töö- ja puhkepäevade une pikkuse vahel (sotsiaalne ajavahe) oli seotud suurenenud riskiga haigestuda kardiovaskulaarsesse haigusse (keskmine riskisuhe HR 1,30). Seos oli tugevam südame isheemiatõve, infarkti ja südamepuudulikkuse osas. Uuringu andmeil on sotsiaalne ajavahe iseseisev kardiovaskulaarne riskitegur, sõltumata kogu uneaja pikkusest või südamehaiguse geneetilisest riskist.
Refereeritud
Kumar N, Krishnamurthy S. Social jet lag is associated with incident cardiovascular disease independent of sleep duration and cardiac genetic risk. J Intern Med 2026;300:360–78.