Venoosne trombemboolia (süvaveeni tromboos ja pulmonaalarteri emboolia) on tõsine ja potentsiaalselt surmaga lõppev haigusseisund. Selle esinemissageduseks on erinevatel andmetel 75–269 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas ja haigestumine sageneb vanuse kasvades.
Obstruktiivne uneapnoe (OA) on sage une ajal tekkiv hingamishäire, mis esineb hinnanguliselt 17%-l keskealistest naistest ja 34%-l samaealistest meestest ning esinemissagedus kasvab vanuse suurenedes. OA tüsistub sagedasti mitmesuguste kardiovaskulaarsete häiretega. Mõned venoosse trombemeboolia (VE) riskitegurid – ülekaalulisus, väheliikuv eluviis, vanem eluiga – on ka OA riskitegurid. Paljude uuringutega on näidatud, et uneaegse apnoe ajal suureneb veres fibrinogeeni, D-dimeeride sisaldus ning trombotsüütide agregatsioon ja langeb fibrinolüütiline aktiivsus veres, seega suureneb trombi tekke võimalus.
Hispaania uurijad analüüsisid rahvusvahelistes andmebaasides avaldatud artiklite andmeid selgitamaks OA kui võimaliku riskiteguri osa VE tekkel. 63 uuringu andmete põhjal tehtud metaanalüüsil selgus, et VE esines OA-haigetel kaks kuni neli korda sagedamini kui tavapopulatsioonis. Kuigi võiks eeldada, et OA korral edukalt rakendatav ravi positiivrõhu aparaadiga CPAP võiks vähendada VE ohtu, on sellekohaseid uuringuid vähe. Samuti ei ole arvestatavaid andmeid, et kaalulangetamine ja eluviisi muutmine mõjutaks VE riski OA-haigetel. Ei ole ka andmeid antikoagulantravi efektiivsuse kohta VE ennetuseks OA korral. Edasised uuringud peavad nendes küsimustes selgust tooma.
Refereeritud
Alonso-Fernández A, Toledo-Pons N, García-Río F. Obstructive sleep apnea and venous thromboembolism: Overview of an emerging relationsh. Sleep Med Rev 2020;50:101233. https://doi.org/smrv2019.101233