Viimastel aastatel on fertiilses eas naiste hulgas sagenenud haigestumine teist tüüpi diabeeti (T2D) ning diabeediravimite kasutamine raseduse ajal. Enamikes ravijuhendites soovitatakse T2D-ga naistel, kes planeerivad rasestuda või on juba rasestunud, kasutada raviks insuliini. Seniste andmete põhjal ei suurenda insuliini kasutamine raseduse ajal arenguhäirete tekke riski lootel. Viimastel kümnenditel on kasutusele võetud mitmeid uusi nn teise valiku diabeediravimeid (näiteks GLP1 agonistid, SGLT2 inhibiitorid jt), neid kasutatakse järjest sagedamini T2D korral ja jätkatakse kasutamist ka raseduse ajal. Samas on vähe teada nende ravimite võimalikust ohust loote arengule.
Mitme riigi (Island, Norra, Rootsi, Soome, USA, Iisrael) andmebaaside alusel korraldatud rahvastikupõhises vaatlusuuringus jälgiti ligi 50 000 T2D-d põdeva raseda naise järglastel suurte arenguhäirete (neuraaltoru ja orofatsiaalsed defektid, südame arenguhäired, hüpospaadia) tekke riski. Patsiendid olid kasutanud erineva klassi diabeediravimeid 90 päeva enne viljastumist ja raseduse 1. trimestri vältel. Lapsi jälgiti kongenitaalse anomaalia suhtes esimese eluaasta jooksul.
Insuliiniga võrreldes oli loote suurte anomaaliate tekke risk nn teise valiku diabeediravimite kasutajatel praktiliselt samasugune: riskisuhe RR vastavalt 1,18 sulfonüüluurea; 0,84 dipeptidüül peptidaas 4 (DPD4); 0,95 glükagoonitaolise peptiid 1 agonisti (GLP1); 0,98 naatriumi-glükoosi kotransporter 2 (SGLT2) kasutamise korral. Loote suurte arenguhäirete üldine standarditud esinemissagedus oli uuringu andmeil 3,7%, T2D-d põdeva naise järglastel 5,3%.
Autorite hinnangul kinnitab esitatud mahukas uurimus, et teise valiku diabeediravimite kasutamine raseduse ajal ei suurenda kaasasündinud arenguhäirete riski lootel.
Refereeritud
Cesta CE, Rotem R, Bateman BT, et al. Safety of GLP-1 receptor agonists and other second-line antidiabetics in early pregnancy. JAMA Intern Med 2024;184:144–52.