Uus-Meremaal korraldatud populatsioonipõhises uuringus püüti välja selgitada vaimse ja füüsilise tervise omavahelisi seoseid inimese kogu eluea vältel.
Uuritud populatsiooni – 2 349 897 isikut, 50,7% mehed – andmeil vaadeldi indiviidipõhiselt vaimse ja füüsilise tervise omavahelisi seoseid, jälgimisperiood oli 30 aastat. Koguti informatsiooni 9 olulisema psüühikahäirete grupi (näiteks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suitsiidsus, meeleolu-, isiksuse-, käitumis- ja arenguhäired jms) ning 8 sagedamini esinevate füüsilise tervise häirete grupi (näiteks kardiovaskulaarsed häired, kasvajad, diabeet, ajutrauma jms) esinemise ja omavaheliste seoste kohta konkreetsetel isikutel.
Andmete analüüsil ilmnes statistiliselt usaldusväärselt, et noores eas sagedamate ja varasemal eluperioodil avaldunud vaimse tervise häiretega isikutel kujunesid ka füüsilise tervise häired ja nad surid nooremas elueas. Nende isikute kulutused tervishoiule olid kogu elu vältel suuremad kui isikutel, kel noores eas polnud vaimse tervise häireid.
Autorite hinnangul on kogu maailma noortel inimestel suur stressitase, kuna ühiskonnal on kõrged ootused nende haritusele, oskustele ja võimetele. Vähe pööratakse tähelepanu elanikkonna, sealhulgas noorte, vaimse tervise probleemidele. Kuna vaimne ja füüsiline tervis on omavahel tihedalt seotud, on vaimse tervise probleemidega tegelemine rahvatervise edendamise oluline osa.
Refereeritud
Richmond-Rakerd LS, D`Souza S, Milne BJ, Caspi A, Moffitt TE. Longitudinal associations of mental disorders with physical diseases and mortality among 2.3 million New Zealand citizens. JAMA Netw Open 2021;4:2033448.