Vaimse tervise häirete ja kardiovaskulaarhaiguste vahelistest kahepoolsetest ja põhjuslikest seostest on rohkelt andmeid. Vaimse tervise häired, mõjutades eluviisi, käitumist, toitumist jms, on kardiovaskulaarhaiguste riskitegurid ning kardiovaskulaarhaigused võivad omakorda soodustada vaimse tervise häirete kujunemist.
Rahvusvahelises, mitme ülikooli koostöös valminud seni publitseeritud uuringute metaanalüüsis hinnati erinevate vaimse tervise häirete ja ägeda koronaarsündroomi kujunemise seoseid. Analüüs põhines 25 uuringu andmeil, kokku oli hõlmatud 22 048 504 isikut (keskmine vanus 48 aastat, 59% olid mehed).
Tugevaim seos ilmnes traumaatilise stressihäire ja ägeda koronaarsündroomi vahel (ohusuhe HR 2,73), tugev seos leiti ka narkootikumide tarvitamise ja ägeda koronaarsündroomi vahel (HR 2,4). Arvestatav seos ilmnes ka ägeda koronaarsündroomi ja sagedamini esinevate vaimse tervise häirete vahel: ärevus- ja unehäirete (HR 1,6) ning depressiooni korral (HR 1,4). Psühhootiliste ja bipolaarsete häirete ning ägeda koronaarsündroomi vahel seoseid ei ilmnenud.
Autorid rõhutavad traumaatilise stressihäire ja unehäirete osa ägeda koronaarsündroomi ja müokardi infarkti oluliste riskiteguritena. Augustis 2025 avaldas Euroopa Kardioloogide Selts (ECS) konsensusdokumendi vaimse tervise häirete ja kardiovaskulaarhaiguste vahelistest seostest ja käsitlusest. Rõhutatakse, et positiivsed vaimse tervise indikaatorid, madal stressitase ja optimism on ka südametervise positiivsed indikaatorid ning kardioloogi konsultatsioonil tuleb pöörata tähelepanu ka psühhosotsiaalsetele teguritele.
Refereeritud
Gupta A, Tejpal T, Seo C, et al. Mental disorders as a risk factor of acute coronary syndrome: a systematic review and meta-analysis. JAMA Psychiatry 2026;83:259–68.