Viimastel aastatel on hakatud enam tähelepanu pöörama sportlaste vaimsele tervisele. Probleemi tõsidusele viitab asjaolu, et järjest enam koguneb teateid selle kohta, et mitmed edukad tippsportlased on katkestanud oma sportlaskarjääri eelkõige vaimse tervise häirete tõttu.
Kanada Toronto ülikoolis valminud uurimuses selgitati vaimse tervise häirete (depressiooni, ärevushäirete ja söömishäirete) esinemist 2019. aasta detsembri seisuga 186 Kanada sportlase hulgas, kes valmistusid Tokio 2020. aastale planeeritud olümpiamängudeks. Andmed saadi sportlaste küsitlemisel ning neid analüüsiti kirjeldava statistika meetodil.
Ilmnes, et 31,7% sportlastest kirjeldasid endal depressioonile viitavaid sümptomeid, 18,8%-l ilmnesid mõõduka kuni tugeva väljendusastmega üldise ärevushäire sümptomid ja 8,6%-l oli suur söömishäirete kujunemise risk. Sportlase väljendunud psühhoemotsionaalsele stressile (mure võimekuse pärast saavutada soovitud/oodatud sportlik tulemus, ebapiisav sotsiaalne toetus, madal enesehinnang) viitavad ilmingud seostusid nii depressiooni, ärevushäirete kui ka söömishäirete riskiga. Liigne füüsiline koormus treeningutel seostus depressiooni ning ärevushäirete riskiga, kuid mitte söömishäirete riskiga.
Autorite hinnangul on vaimse tervise häirete kujunemise risk tippsportlastel oluliselt suurem nende häirete kujunemise riskist rahvastikus. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kirjeldatud uuringus ilmnesid tippsportlastel vaimse tervise häired juba vastutusrikkaks võistluseks valmistudes. Treeninguid ja sportlaste ettevalmistusi planeerides tuleks füüsilise vormi ajastamise ja traumade ennetuse kõrval senisest enam jälgida ka nende vaimset tervist ning stressiga toimetulekut.
Refereeritud
Poucher ZA, Tamminen KA, Sabiston CM, Cairney J, Kerr G. Prevalence of symptoms of common mental disorders among elite Canadian athletes. Pysiol Sport Exercises 2021;57:102018.