Taanis korraldatud rahvastikupõhises kohortuuringus analüüsiti vaimsete häiretega isikute suremust, surmapõhjusi ja haigusega kaotatud eluaastaid.
Analüüs põhines 7 369 926 Taani elaniku andmetel aastatest 1995–2015. Jälgiti 10 erineva vaimse häire diagnoosiga isiku suremust ja surmapõhjusi võrrelduna tavapopulatsiooni isikutega.
Vaimsete häiretega isikute seas registreeriti 28,7 surma 1000 isikaasta kohta, tavapopulatsioonis oli see näitaja 12,9. Suremuskordaja erines sõltuvalt vaimse häire iseloomust, olles suurim sõltuvushäiretega isikute seas – 3,91 – ja väikseim meeleoluhäiretega isikute hulgas – 1,92. Vaimsetest häiretest tingituna kaotatud eluaastate arv, 14–18 aastat, oli suurim sõltuvushäiretega meeste seas ja väikseim – 5,4 aastat – meeleoluhäiretega naiste seas. Vaimsete häiretega isikute seas oli suitsiid surmapõhjusena sagedasem võrreldes tavapopulatsiooniga, kuid üldiselt olid surmapõhjused mõlemas vaadeldud grupis sarnased.
Uuring kinnitab, et vaimsete häiretega isikute suremus ja haigusest kaotatud eluaastate arv on suurem kui populatsioonis üldiselt. Samas on surmapõhjused neis gruppides ühesugused. Sellest tulenevalt on vajalik vaimsete häiretega isikute arstlikul käsitlemisel enam tähelepanu pöörata nende üldisele terviseseisundile.
Refereeritud
Plana-Ripoll O, Pedersen CP, Agerbo E et al. A comprehensive analysis of mortality-related health metrics associated with mental disorders: a nationwide, register-based cohort study. Lancet 2019:394:1827–35.