Hemodünaamika stabiliseerimiseks septilise šoki käsitlemisel on kasutusel kaks strareegiat: rohke vedeliku ülekanne, mispuhul võib kaasneda kopsuturse, või vasopressorite kasutamine ja vedeliku ülekande piiramine. Senised uuringud on vastukäivate tulemustega.
Austraalia ja Uus-Meremaa 51 keskuse osavõtul tehtud juhuslikustatud uuringus võrreldi kahe eespool kirjeldatud septilise šoki varajase ravi strateegia mõju patsientide elumusele. Kokku 1000 patsiendile, kes saabusid ravile intensiivravi üksusse septilise šoki nähtudega (infektsioon, süstoolne rõhk alla 90 mm Hg, laktaat veres üle 2 mmol/L), rakendati antibakteriaalset ravi ja nad juhuslikustati kahte võrdsesse rühma: vasopressori- ja vedelikurühm. Esimesel ööpäeval manustati kõigile patsientidele boolusena veenisisesi 1000 ml füsioloogilist lahust. Vasopressorirühma patsientidele määrati seejärel vasopressor ja vedelikku manustati neile minimaalselt, vedelikurühma patsientidel jätkati füsioloogilise lahusega 30 ml/kg 3 tunni jooksul ja vajadusel lisati hiljem vasopressor.
Ravi tulemusena hinnati 90 päeva elumust alates hospitaliseerimisest. Mõlemas patsientide rühmas oli see näitaja keskmiselt 76 päeva. Ravi kõrvaltoimeid oli mõlemas rühmas ühtmoodi, erinevus oli vaid kopsuturse esinemissageduses: 5% vedeliku- ja 0,6% vasopressorirühmas.
Refereeritud
ARISE FLUIDS Investigators, the ANZICS Clinical Trials Group, and the ACEM Clinical Trials Network, et al. Vasopressors or fluids in early septic shock. N Engl J Med 2026. Doi: 10.1056/NEJMoa2516225. Online ahead of print.