Arusaadavalt ei soodusta vähihaige ravi alustamisega viivitamine tema paranemist ja võib kiirendada haiguse letaalse lõppe saabumist. Ei ole kindlaid andmeid selle kohta, kui pikk võiks olla haige prognoosi halvendav ajavahemik vähi diagnoosimisest ravi alustamiseni.
Ühendkuningriigi ja Kanada teadlased viisid aastail 2000 – aprill 2020 läbi metaanalüüsi Medline andmebaasides refereeritud artiklite põhjal, kus käsitleti vähiravi alustamise aja ja haiguse letaalse lõppe seost. Analüüsiti 34 uuringus osalenud 1 272 604 patsiendi materjale. Vaadeldi 7 vähipaikmega – põis, rind, jämesool, pärasool, kopsud, emakakael, pea ja kael – patsientide suremust sõltuvalt haiguse diagnoosi kinnitumisest esimese raviprotseduurini (kas kirurgiline ravi, kiiritusravi või süsteemne ravi) kulunud ajast.
Andmetest ilmnes, et kõigi vähipaikmete korral suurendas ravi alustamine 4 nädala möödudes diagnoosi kinnitamisest nende haigete suremust keskmiselt 6–13% võrra võrreldes haigetega, kel ravi alustati kohe. Nelja nädala pikkune hilinemine kirurgilise ravi alustamisega suurendas suremust 6–8% võrra,viivitamine radioteraapia alustamisega suurendas suremust 9% võrra ning viivitamine kombineeritud ravi alustamisega – 13% võrra. Veelgi pikem viivitamine ravi alustamisega suurendas suremust olulisemalt.
Viivitamine ravi alustamisega võib olla tingitud paljudest põhjustest, sageli vajalike ressursside piiratusest. Autorid juhivad tervishoiu korraldajate tähelepanu sellele, et vähki suremuse vähendamisel on suur osa tõhusate ravivõimaluste õigeaegsel kättesaadavusel.
Refereeritud
Hanna TP, King WD, Thibodeau S et al. CCBYNC. Mortality due to cancer treatment delay: systematic review and meta-analysis. BMJ 2020;371:m4087.