Sissejuhatus

Uneapnoe haiguse all kannatab umbes 4% tööealistest meestest ja 2% naistest. Sagedamini esineb see keskealistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoe on sagedaseim päevase unisuse põhjustaja. Enamikul juhtudest on uneapnoe obstruktiivset laadi põhjustatuna ülemiste hingamisteede kollapsist une ajal. Nendele haigetele on iseloomulik norskamine ja apnoeepisoodid une ajal. Haiguse raskusastme täpsemaks hindamiseks on kasutusel polüsomnograafia. Raviks rakendatakse positiivse rõhuga hingamisaparaate (CPAP). Umbes 10%-l juhtudest on efektiivne kirurgiline ravi – nina ja neelu avardavad operatsioonid.

Eesti Arst 2007; 86 (12): 866–872