Sissejuhatus

Temperament ei ole nähtus iseeneses, vaid mõjutab ka koolihindeid, mis tegelikult peaksid kajastama ainult laste teadmisi. Helsingi Ülikooli psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen (1) kasutab terminit ‘koolitemperament’ – teatud tüüpi õpilased saavad õpetajaga paremini läbi, pälvides ka paremaid hindeid. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida temperamendi rolli probleemlapseks kujunemisel põhikoolis ning selgitada nn jätkusuutlike temperamendijoonte olemasolu. Uurimismeetodiks oli Burksi ja Rubensteini (2) temperamenditest, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta, üliõpilased aga iseenda kohta. Töö tulemusena selgus, et valdav osa pedagoogide etteheidetest lastele olid temperamendipõhised: probleemseks peetakse keskmisest aktiivsemat, aga ka äärmuslikult käituvat õpilast. Tudengistaatusse jõudnuid iseloomustab keskmisest suurem optimism ja püsivus ning keskmisest väiksem intensiivsus ja rütmilisus.

Eesti Arst 2009; 88(7−8):475−480