Sissejuhatus

Osteoporoos (OP) on süsteemne haigus, mida iseloomustab luutugevuse vähenemine ja luumurdude tekke suurenenud risk. Luutugevus sõltub luutihedusestja luukvaliteedist. Luutihedust iseloomustab luu mineraalaine sisaldus grammides pindala või mahuühiku kohta; luukvaliteeti aga mikroarhitektuur, remodelleerimise kiirus, mikropragude esinemine ja mineralisatsioon. Kuna kliinilises praktikas kasutatavat luutugevuse mõõtmismeetodit praegu ei ole, hinnatakse seda luu mineraalaine tiheduse (LMT) põhjal, mis määrab ca 70% luutugevusest (1). Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioonile diagnoositakse osteoporoosi, kui LMT on väiksem kui 2,5 standardhälvet (SD) noorte täiskasvanud naiste keskmisest.