Sissejuhatus

Artiklis on käsitletud pneumoonia etioloogia ja ravi põhilisi seisukohti, pöörates erilist tähelepanu viimaste aastate ravijuhenditele ning patogeenide ravimiresistentsuse andmetele Eestis ja mujal Euroopas. Kõige sagedamini esineva pneumokoki kõrval võivad tekitajateks olla nii Staphylococcus aureus kui ka gramnegatiivsed bakterid või beetalaktamaasi produtseeriv patogeen. Uuringuid ja ravi peab tegema, lähtudes pneumoonia raskusastmest. Peale rutiinsete rögauuringute on olulise tähtsusega patogeenide antigeenide määramine uriinis. DNA uurimisel põhinevad meetodid on eelistatud nii tüüpiliste kui ka respiratoorsete viiruste ja atüüpiliste tekitajate diagnostikas. Pneumoonia esmane ravi on kõikidel juhtudel empiiriline. Mitterasketel juhtudel kasutatakse võimalikult kitsa spektriga ravimeid (amoksitsilliin). Raske pneumoonia puhul tarvitatakse laia toimespektriga või mitut antibiootikumi. Riskitegurite olemasolu korral on näidustatud 2. põlvkonna tsefalosporiin või beetalaktaam koos beetalaktamaasi inhibiitoriga. Pneumokoki penitsilliini- ja makroliidiresistentsus on Eestis Eesti Arst 2013; 92(6):330–338