Sissejuhatus

In vivo molekulaarkuvamine positronemissioontomograafia (PET) abil arendati välja juba eelmise sajandi 70ndatel aastatel. Kliinilisse kasutusse jõudis see meetod siiski alles 1990ndate lõpus, kui selgus, et PET-uuring 18F-FDGga (fluorodeoksüglükoosiga) on mitmete kasvajate diagnoosimisel, leviku hindamisel, ravivastuse jälgimisel ja retsidiivide avastamisel oluliselt täpsem kui tavapärased radioloogilised meetodid. PET on leidnud igapäevases kliinilises töös kindla koha. Integreeritud PET/KT (kompuutertomograafia) seade kombineerib metaboolse info (PET) anatoomilisega (KT) ning parandab seeläbi veelgi kolde lokali-seerimise ja olemuse hindamise täpsust. PET-meetodi võimaluste ja kasutusvaldkondade uurimisel on veel palju arenguruumi.

Eesti Arst 2007; 86 (9): 645-650