Sissejuhatus

Taust ja eesmärgid. Elektrooniline haiguslugu nõuab selle täitjatelt võimalikult ühetaolist keelekasutust. Samas erineb Eesti meditsiini akadeemiliste ja igapäevatöö tekstide kirjakeel märgatavalt. Haigusloo vabateksti sõnavara (sh terminikasutuse) ühtlustamiseks ja/või standardimiseks on seetõttu oluline uurida igapäevatöös kasutatavat keelt. Uuringu eesmärk on rakendada korpuslingvistilist analüüsi, et uurida radioloogiauuringute vastustes kasutatud lühendamisstrateegiaid ja hinnata lühendite variatiivsust. Metoodika. Radioloogiauuringute vastuste lühendite uurimiseks kasutati korpuslingvistilist analüüsi. Analüüsiks koostati radioloogiauuringute isikustamata vastustest keelekorpus, mis hõlmas 207 534 vastust ning sisaldas üle 11,8 miljoni sõne. Lühendite tuvastamiseks korpusest rakendati selleks koostatud erireegleid, mis arvestasid lühendamise, vastuste ja eesti meditsiinikeele eripära. Uuringuvastuste lühendite sagedust ja tähendust analüüsisid eraldi kaks arsti. Tulemused ja järeldused. Reeglipõhise otsingu tulemusel arvati lühenditeks ja analüüsiti 10 606 sõnet, mis esinesid korpuses 446 158 korda. Lühendikasutus oli suhteliselt meelevaldne ja ebajärjepidev: analüüsitud 2453 ühetähenduslikule lühendivariandile vastas 811 mõistet. Lühendite rohkus ja varieeruvus võib olla seletatav ajasurve ja tööpingega, suhtumisega kirjakeele normi, mida ei peeta kliinilises töös esmatähtsaks, ning keelestandardi puudumisega. Lühendite sünonüümia tuleneb osaliselt ka nende keelelisest algupärast ning peegeldab muutuva keelekeskkonna mõju: toimub nihe ladina keelelt inglise keelele. Ühtlustamata ja standardimata keelekasutus võimaldab teksti mitmeti tõlgendada ning pärsib infotehnoloogilisi rakendusi. Korpuslingvistiline analüüs on meditsiinikeele uurimise efektiivne vahend. Meditsiinilingvistika on multidistsiplinaarne valdkond.Eesti Arst 2014; 93(9):502–512