Sissejuhatus

Eesmärk. Uuringu eesmärk oli kindlaks teha silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide spekter, hinnata bakterite antibiootikumitundlikkust ja võrrelda seda kasutatavate paiksete ravimite valikuga.
Materjal ja meetodid. Analüüsiti aastatel 2017–2021 TÜ Kliinikumi silmakliinikust ühendlaborisse saadetud silmamaterjalidest tehtud külvide ja viiruste tuvastamise tulemusi. Bakterid ja seened samastati MALDI-TOFi seadmega. Antibiootikumitundlikkus määrati Kirby-Baueri diskdifusioonmeetodil ja hinnati EUCASTi kriteeriumite alusel. Viirused tuvastati reaalaja polümeraasahelreaktsiooni (PCR) meetodil.

Andmed saadi eLabori statistikaprorammist OLAP (analüüside arv, tekitajate spekter, antibiootikumitundlikkus). Paiksete ravimpreparaatide loend põhines ravimiregistril ja kliinikumi ravimiformularil ning ravimite müügiandmed saadi Ravimiametist.
Tulemused ja järeldused. Vaadeldud aastatel samastati perekonna või liigi tasemel 829 mikroobi. Bakteritest domineerisid stafülokokid, hemofiilused, pneumokokid, enterobakterid, moraksellad ning viridans-grupi streptokokid. Kaks kolmandikku bakteritest olid testitud antibiootikumide suhtes tundlikud enam kui 80%. Bakterite tundlikkus Eestis kasutatud paiksete preparaatide suhtes oli järgmine: klooramfenikooli korral oli tundlikkus 89,2%, levofloksatsiini korral 91,2%, moksifloksatsiini puhul 92%, tobramütsiini puhul 90,5% ja tsiprofloksatsiini puhul 89,7%. Seega sobivad kõik loetletud preparaadid silmainfektsioonide empiiriliseks paikseks raviks.
Viirustest tuvastati uuritud materjalides kõige enam lihtherpeseviirusi, järgnesid
adenoviirused.
Uuringu tulemused võimaldavad koostada silmainfektsioonide korral testitavate mikroobirühmapõhiste antibiootikumide loendeid ja luua analüüside tellimise lihtsustamiseks eraldi silmanakkuste diagnoosimise tellimusvormi.