Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. Jäsemete traumaatiliste amputatsioonide arv on viimastel aastatel seoses töötingimuste paranemise, ohutusnõuete kehtestamise ning tootmise automatiseerimisega vähenenud. Patsientide arvu vähenemise tõttu on oluline jäsemete traumaatiliste amputatsioonidega haiged koondada suurematesse käekirurgia keskustesse. Artikli eesmärk on anda ülevaade Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumis aastatel 2012–2014 tehtud sõrmede replantatsioonidest ja revaskularisatsioonidest.

Metoodika. Tegemist on retrospektiivse uurimistööga: andmed koguti käekirurgia valvemeeskonna väljatöötatud aruannetest ja patsientide haiguslugudest Tartu Ülikooli Kliinikumi andmebaasist eHL.

Tulemused ja järeldused. Jätkuvalt esineb Eestis aasta ringi sõrmede traumaatilisi amputatsioone. Aastatel 2012–2014 pöördus TÜ Kliinikumi sõrme(de) traumaatilise amputatsiooni tõttu 68 patsienti, nendest 39 patsiendil otsustati teostada ühe või mitme sõrme replantatsioon ja/või revaskularisatsioon. Enamik patsientidest (82%) olid tööealised mehed. Vigastatud sõrmi oli kokku 101, millest 52 otsustati replanteerida ja 14 sõrmel teostati revaskularisatsioon.

Kõik teostatud revaskularisatsioonid (n = 14) ja 60% replantatsioonidest (n = 31) olid edukad. Aeg trauma hetkest operatsiooni alguseni oli 1–14 tundi, seejuures alustati enamikul juhtudel (87%) operatsiooniga ≤ 8 tunni jooksul pärast traumat. 67% operatsioonidest, mis algasid ≤ 8 tunni jooksul, olid edukad. Arvestades sõrme(de) amputatsioonide esinemissagedust ja isheemia mõju rekonstruktsiooni edukusele, püsib jätkuvalt vajadus sõrmede amputatsioonidega tegeleva käekirurgiakeskuse järele.