UURIMUS – November 2010

Sotsiaalsete oskuste ja n-ö mõtete lugemise võime areng lastel nooremas koolieas

Autorid: Anneli Kolk, Triin Raud, Mari-Liis Kaldoja

Artikli PDF

Sissejuhatus

Sotsiaalne kompetentsus mängib olulist rolli lapse igapäevastes tegevustes ja suhtlemises. Sageli jääb märkamata emotsionaalse ja sotsiaalse info töötluse defitsiit, mis võib edaspidi põhjustada aga raskusi lapse sotsiaalses käitumises. Töö eesmärgiks oli uurida tervete laste sotsiaalset oskust ja kompetentsuse arengut. Uuringus osales 59 last vanuses 10–12 aastat. Sotsiaalse kompetentsuse hulka kuuluvate oskuste nagu valeuskumuste, sotsiaalse valetamise ja sarkasmi mõistmise hindamiseks kasutati erinevaid sotsiaalseid situatsioone kirjeldavaid lugusid ja teemaga seotud pilte. Planeerimisvõimet hinnati NEPSY saritesti tornitestiga. Uuringust selgus, et kõige paremini mõistavad lapsed valeuskumusi, seejärel sotsiaalset valetamist ning kõige keerulisem on sarkastiliste märkuste mõistmine. Võrreldes 10- ja 12aastaste laste valeuskumuste mõistmist, selgus, et 10aastaste laste keskmine (M = 1,56, SD = 0,85) valeuskumuste mõistmise võime on väiksem kui 12aastastel lastel (M = 1,88, SD = 0,12) (t = –2,3, p = 0,03). Olulisi erinevusi 10–12aastaste poiste ja tüdrukute sotsiaalsetes oskustes ei esinenud. Kinnitust ei leidnud ka hüpotees, et parem tegevuse planeerimise võime tagab suurema edukuse sotsiaalsetes suhetes.
Nii on ümbritsevate inimeste käitumise tõlgendamine ja mõistmine pigem spetsiifiline oskus kui seotud üldise kognitiivse võimekusega. Vanuse kasvades suureneb laste võime mõista teiste inimeste kavatsusi, mõtteid ja käitumist ning paraneb olukorrale sobiva emotsionaalse ja käitumisreaktsiooni leidmine. Epilepsia, aktiivsus-tähelepanuhäire, ajutrauma ja Aspergeri sündroomiga lastel võib suhtlemis- ja käitumishäirete põhjuseks olla puudulik teiste inimeste mõistmine.

Eesti Arst 2010; 89(11):725−732