UURIMUS – September 2011

Spontaanse subarahnoidaalse hemorraagia diagnoosimise kiirus ja seda mõjutavad tegurid

Autorid: Artur Vetkas, Kadri Mehevits, Tõnu Rätsep, Toomas Asser

Artikli PDF

Sissejuhatus

Hilinemine spontaanse subarahnoidaalse hemorraagia (SAH) diagnoosimisel suurendab tusistuste riski ja halvendab ravi tulemusi.
Eesmärk. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida SAHiga patsientide esialgseid diagnoose, diagnostilistele uuringutele jõudmiseks kulunud aega ja haiguse diagnoosimisel tekkinud viivitusi.
Uurimismaterjal ja -meetodid. Retrospektiivsesse uuringusse kaasati kõik aastatel 2006–2009 Tartu Ülikooli Kliinikumi hospitaliseeritud SAHi diagnoosiga patsiendid. Esialgsest diagnoosist sõltumatult peeti SAHiga patsientide adekvaatseks käsitluseks patsiendi suunamist täiendavatele diagnostilistele uuringutele või hospitaliseerimist.
Tulemused. Uuringurühma kuulus 174 patsienti. Esialgse diagnoosi määramisel oli peaaju verevarustuse häire peale mõeldud 60%-l (n = 104) juhtudest. Esimese ööpaeva jooksul pärast haigestumist jõudis meditsiinilise abini 81,3% haigetest ja diagnostilisele uuringutele 69,7% haigetest. Esmane arstiabi osutamine ei lõppenud patsiendi hospitaliseerimisega 24,7%-l uuritavatest (n = 43). Diagnoosi hilinemise oht oli suurem heas seisundis haigetel ning olulised ebaadekvaatse käsitlusega seonduvad tegurid olid teadvushäire puudumine pärast haigestumist, meessugu ja esmase arstiabi osutamine perearsti poolt (p

Eesti Arst 2011;90(8):366-371