Sissejuhatus

Eesmärgid. Anda ülevaade suitsetamisest loobumise nõustamisest (SLN) Tartu Ülikooli Kliinikumi (TUK) kopsukliiniku SLN-kabinetis aastatel 2006–2010. Eesmärgiks oli kirjeldada loobumisprotsessis püsimist ja analüüsida selle seost loobumisega seotud teguritega. Metoodika. Uuringusse võeti kõik 566 inimest, kes olid uuringuperioodil SLN-kabinetti pöördunud. Loobumisega seotud teguritena käsitleti sugu, vanust, motivatsiooni, pakkaastaid, depressiooni ja ärevushäirete esinemist, nikotiinisõltuvuse tugevust ning määratud ravi. Kirjeldavas analüüsis kasutati sagedustabeleid ja kirjeldavaid statistikuid, rühmadevahelist erinevust analüüsiti X2-testi ja Manni-Whitney U-testiga. Toenäosust püsida suitsuvaba hinnati Kaplani-Meieri meetodiga. Loobumise seoseid erinevate teguritega hinnati Coxi regressioonimudeli abil. Arvutati valja riskide suhted (HR) koos 95% usaldusvahemikuga (95% uv).Tulemused. Suitsetamisest loobumist alustas 54,6% pöördunutest. Kõige rohkem hakkasid loobujad taas suitsetama kahe nadala jooksul pärast esimest suitsuvaba päeva. Loobumismäär kabinetti pöördunute hulgas 12kuulise perioodi lopus oli 9,7%. Loobumist alustanute tinglik tõenaosus püsida vähemalt 12 kuud suitsuvabana oli 22,2%. Mõnevõrra suurema tõenäosusega hakkasid loobumisperioodi jooksul taas suitsetama loobujad, kes olid alla 25aastased, kellel oli depressioon ja kellele määrati nikotiinasendusravi (ravimi kasutamine teadmata).Järeldused. Loobumismäära järgi võib aastatel 2006–2010 suitsetamisest loobumise nõustamist TÜK kopsukliinikus pidada tõhusaks, kuid parandada tuleb pöördujate kaasamist loobumisprotsessi. Suitsuvabana püsimise edukuse suurendamiseks tuleb tähelepanu pöörata indiviidipõhistele loobumisega seotud teguritele.

Eesti Arst 2013; 92(1):12–20