Sissejuhatus

Artikli eesmärgiks on selgitada välja suitsidaalsuse levik ühiskonnas ning analüüsida suitsiidikatse sooritamise riskitegureid. Töös kasutati WHO ülemaailmse uuringu SUPRE-MISS raames kogutud andmeid. Uuring koosnes kahest osast: vähemalt 15aastaste suitsiidikatse sooritanute uuring Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses ja Tallinna psühhiaatriakliinikus ning ühiskonna uuring (kontrollrühm) Tallinna piirkonnas juhuvaliku põhjal erinevate perearstide nimistutesse kantud isikutest. Tallinna ühiskonna uuringust selgus, et rohkem kui iga kümnes uuritav oli oma senise elu jooksul mõelnud enesetapu sooritamisele ning suitsiidikatseid on suurema tõenäosusega sooritanud need, kes on varem suitsiidile mõelnud ja/või seda planeerinud. Suitsiidikatse sooritamist prognoosivate teguritena tulid esile naissugu, vanus alla 30 eluaasta, kooselu puudumine, töö puudumine ning varasemad suitsiidikatsed.

Eesti Arst 2004; 83 (11): 744–749