Sissejuhatus

SARS-CoV-2 (ingl severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) põhjustatud koroonaviirushaigus 19 (COVID-19) on respiratoorne viirushaigus, mida kirjeldati esimest korda 2019. aasta detsembris Hubei provintsis Hiinas. Haigus levis pandeemiana üle maailma ning seadis oma raske ja ettearvamatu kuluga ohtu tervishoiu toimepidevuse. COVID-19 sümptomid ja kliiniline pilt varieeruvad kergest või mõõduka raskusega kulust raske hingamispuudulikkuseni. Ehkki ligikaudu 80% juhtudest on kerge või mõõduka raskusega kuluga, kujuneb 15%-l patsientidest kopsupõletik, mis 5%-l kulgeb ägeda hingamispuudulikkusega ja võib viia ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ÄRDS) ja/või hulgielundipuudulikkuseni (1). Enamik kriitilises seisundis COVID-19-patsiente sureb ÄRDSi, kopsuturse, hulgielundipuudulikkuse ja/või difuusse koagulopaatia tagajärjel (2). Samuti on neil haigetel sagedasemad süsteemsed veresoonte tüsistused, sh venoosne ja arteriaalne tromboos, mille põhjuseks on endoteeli düsfunktsioon.