Sissejuhatus

Taust. Eestis osutatakse tänapäevasel tasemel viljatusravi. Kuna kehaväliselt viljastatud (in vitro fertilization, IVF) laste arv on alates 2000. aastast kasvanud, tuleb uurida Eesti IVF-lapsi ning võrrelda meil ja mujal tehtud uuringute tulemusi. Eesmärk. Kirjeldada Eesti IVF-laste emade sotsiaal-demograafilist tausta, analüüsida IVF-laste võimalikke tervisemõjureid ja hinnata nende perinataalsurmariski. Metoodika. Andmeallikana kasutati Eesti meditsiinilise sünniregistri andmebaasi. Valimisse võeti esmased üksiksünnid 2001–2009. IVF-lapsi (n = 743) võrreldi spontaansest rasedusest sündinud lastega (n = 27 547). Erinevusi emade sotsiaal-demograafilises taustas, vastsündinute võimalikes tervisemõjurites ja perinataalsurmariskis hinnati šansisuhtega (OR), kasutades logistilise regressiooni mudeleid. Keskmise sünnikaalu erinevuse mõõtmiseks kasutati lineaarse regressiooni mudelit. Näitajad esitati koos 95% usaldusvahemikuga (uv). Tulemused. IVF-laste emad olid suurema tõenäosusega 35aastased või vanemad (kohandatud OR = 6,54; 95% uv 5,52–7,73), registreeritud abielus, kesk- või keskeriharidusega, eesti rahvusest. IVF-laste kohordis oli suurem šanss sündida keisrilõike teel (kohandatud OR = 2,03; 95% uv 1,74–2,37), esines enam enneaegsust (kohandatud OR = 1,50; 95% uv 1,14–1,99), sügavat enneaegsust (kohandatud OR = 2,33; 95% uv 1,38−3,91) ja väikest sünnikaalu (kohandatud OR = 1,74; 95% uv 1,28−2,37). IVF-laste sünnikaal oli keskmiselt 47 g (95% uv 7–86 g) väiksem võrdluskohordi laste sünnikaalust. Perinataalsurmariski tõusu IVF-laste hulgas ei ilmnenud. Ema vanuse (35–44 vs. 25–34 aastat) efekt perinataalsurmariskile (OR = 2,12; 95% uv 1,36–3,30) oli statistiliselt oluline. Järeldused. IVF-lapsed erinesid võrdluskohordi lastest emade sotsiaal-demograafilise tausta poolest, nende hulgas esines rohkem enneaegseid, väga enneaegseid ja väikse sünnikaaluga lapsi ning nad sündisid sagedamini keisrilõike teel.Eesti Arst 2014; 93(3):133–141