UURIMUS – September 2013

Kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suremus Eestis 1983–2010

Autorid: Kerli Mooses, Eve Unt, Kaja Rahu

Artikli PDF

Sissejuhatus

Eesmärk. Hinnata kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suhtelist surmariski võrreldes Eesti kogurahvastikuga 1983–2010. Metoodika. Kohorti kuulus 2418 meest ja 2370 naist, kes lõpetasid ajavahemikul 1960–2007 Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi või 1948–2007 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Iga isiku jälgimine algas ülikooli lõpetamise hetkest või 01.01.1983, kui ülikool lõpetati enne 1983. aastat. Isikuid jälgiti kas surmani, emigreerumiseni või 31.12.2010, sõltuvalt sellest, mis esines kõige varem. Emigreerumise fakt ja kuupäev tehti kindlaks linkimisel rahvastikuregistriga, surmapõhjused ja -kuupäev saadi surmapõhjuste registrist. Surmariski kohordis mõõdeti standarditud suremusmääraga (SMR). Tulemused. Kehakultuuriteaduskonna lõpetanud meestel registreeriti 305 ja naistel 132 surmajuhtu. Nii meeste kui ka naiste üldsuremus oli madalam vastavalt kogu mees- või naisrahvastiku suremusest (SMR = 0,42; 95% uv 0,37–0,46 meestel ja SMR = 0,55; 95% uv 0,45–0,64 naistel). Meestel ja naistel ilmnes madalam surmarisk vereringeelundite haiguste ja välispõhjuste korral. Lisaks täheldati meestel madalamat surmariski hingamiselundite haiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul ning madalamat valitud alkoholisõltuvatest põhjustest tingitud surmariski. Ühegi vaadeldud surmapõhjuse osas ei esinenud uuritutel kõrgemat suremust võrreldes kogurahvastikuga. Järeldused. Kehakultuuriteaduskonna lõpetanud mehi ja naisi iseloomustab madalam suremus võrreldes kogurahvastikuga. Eesti Arst 2013; 92(8):444–451