Sissejuhatus

Eesmärk. Anda ülevaade vähielulemusest Eestis aastatel 2010–2014 ja analüüsida muutusi võrreldes ajavahemikuga 2005–2009.

Metoodika. Viie aasta suhteline elulemusmäär (5SE) aastatel 2010–2014 arvutati perioodhübriidmeetodil, kasutades Eesti vähiregistri andmeid aastatel 2005–2012 täiskasvanutel diagnoositud vähi esmasjuhtude kohta (n = 59 234). 5SE aastatel 2010–2014 arvutati 27 paikme või paikmerühma puhul ja vanusele kohandatud 5SE näitajaid võrreldi ajavahemiku 2005–2009 vastavate näitajatega 16 sagedasema paikme puhul.

Tulemused. 5SE aastatel 2010–2014 oli suurim naha mittemelanoomi (5SE üle 100%), munandivähi (93%), eesnäärmevähi (90%), kilpnäärmevähi (88%), Hodgkini tõve (85%), nahamelanoomi (79%), rinnavähi (79%) ja emakakehavähi (78%) korral. 5SE oli kõige väiksem söögitoru- (9%), maksa- (4%) ja kõhunäärmevähi (5%) puhul. Vanusele kohandatud 5SE aastatel 2010–2014 ületas ajavahemiku 2005–2009 vastavaid näitajaid statistiliselt olulisel määral eesnäärme-, käärsoole- ja maovähi ning nahamelanoomi korral.

Järeldused. Vähielulemusnäitajad suurenevad Eestis jätkuvalt, kuid mahajäämus võrreldes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidega iseloomustab endiselt paikmeid, mille puhul õigeaegse diagnoosimise ja adekvaatse raviga on võimalik saavutada suur elulemus (esmajoones rinna- ja soolevähk ning nahamelanoom). Lähiaastatel peaks vähitõrje keskenduma senisest enam vähi varasele avastamisele (sh käigusolevate sõeluuringute tõhustamisele), patsientide ladusamale liikumisele tervishoiusüsteemis, ravi tsentraliseerimisele ja vähitõrje tulemuste süsteemsele seirele.

Eesti Arst 2016; 95(6):366–372