Sissejuhatus

Vähktõve esinemissageduse kasv on seotud rahvastiku vananemisega. Käesolev Eestit hõlmanud uuring näitas, et ajavahemikul 1980–2012 on 70aastaste ja vanemate isikute vähki haigestumus olnud olulise kasvutrendiga ning see on 32 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud (1044 juhult kuni 2057 juhuni 100 000 isiku kohta aastas). Eestis diagnoositakse ligikaudu pool (48%) kõikidest vähi esmasjuhtudest just eakate hulgas, kusjuures mehed haigestuvad sagedamini kui eakad naised. Tänapäeval võib eaka inimese eeldatav eluiga kesta veel väga pikka aega, seetõttu on äärmiselt oluline, et ka eakate puhul oleks vähiravi eesmärk haige täielik tervistumine ning võimalikult parem elukvaliteet inimesele allesjäänud eluaastate jooksul. Tervishoiupoliitiliselt on tähtis suurendada vähi sõeluuringute vanusepiiri ning anda võimalus ka Eesti eakatele vähi avastamiseks selle varajases staadiumis, parandades seeläbi vähiravi efektiivsust ja vähihaigete elulemust.

Eesti Arst 2015; 94(10):583–587