Sissejuhatus

Kriitilises seisundis ja krooniliste haigustega laste ravivõimaluste paranemise tulemusel diagnoositakse venoosset tromboosi lapse- ja noorukieas üha sagedamini. Artiklis on antud ülevaade lapseea venoosse trombemboolia (VTE) (v.a sinovenoosne tromboos) epidemioloogiast, riskiteguritest, kliinilisest pildist, diagnoosimisest ja ravist ning Tallinna Lastehaiglas diagnoositud süvaveenitromboosi juhtudest.

Venoosne tromboos lapseeas tekib mingi haiguse või mitme soodustava teguri toimel. Riskitegurid on enamasti tuvastatavad, olles pärilikud, omandatud või seotud kindlate haigusseisundite ja nende raviga. VTE kliiniline pilt sõltub trombi lokalisatsioonist. Lastel kasutatakse süvaveenitromboosi (SVT) diagnoosimiseks sageli ultraheliuuringut, vajaduse korral täpsema meetodina ka magnetresonantsvenograafiat (MRV). Ravi planeerimisel tuleb arvestada mitmeid laste eripärasid.

Tallinna Lastehaigla 10 aasta andmete analüüs näitab, et venoosse tromboosi käsitlus ühtib haiglas nii diagnostika kui ka ravi poolest suuresti kirjanduses soovitatuga.