Sissejuhatus

Taust ja eesmärgid. Rinnavähihaigete elulemus Eestis paraneb, kuid on siiski väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Uuringu eesmärk oli analüüsida tegureid, mis olid seotud patsiendi viivitusega arsti poole pöördumisel pärast esmaste rinnavähisümptomite avastamist.
Metoodika. Uuringus osalesid aastatel 2008–2010 diagnoositud ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravil viibinud esmase rinnavähiga naised. Andmed koguti intervjuude käigus. Analüüsi kaasati juhud, mille esmaavastajaks oli patsient ise. Viivitanuteks peeti naisi, kes enda sõnul ei registreerunud arsti vastuvõtule seitsme päeva jooksul pärast sümptomite avastamist. Analüüs tehti logistilise regressiooni abil.
Tulemused. Analüüsi kaasati 571 rinnavähipatsienti, neist 36% registreerus arsti vastuvõtule viivitusega. Viivituse tõenäosus oli statistiliselt oluliselt suurem 70-aastastel või vanematel naistel, eestlastel ning suitsetajatel, samuti nendel, kellel oli üle kahe usaldusisiku (võrreldes nendega, kellel polnud ühtegi) või kellel puudus varasem teave rinnavähi kohta (võrreldes nendega, kes olid seda saanud kahest või enamast allikast). Üle poole viivitanutest tõid peamise põhjusena esile sümptomite pidamist kahjututeks ja mitteolulisteks.
Järeldused. Eestis on vaja jagada rohkem teavet rinnavähi kohta, eriti vanemaealistele. Informeerida tuleb sobivas vormis ning kättesaadavate allikate kaudu. Tuleb rõhutada rinnavähile viitavate võimalike sümptomite paljusust ning varajase arsti poole pöördumise otsustavat tähtsust ravitulemustele.

Eesti Arst 2012; 91(3):121–127