UURIMUS – November 2020

Ambulatoorne antibiootikumide kasutus Eestis

Autorid: Jana Lass, Piret Mitt, Kaidi Telling, Elviira Linask, Ott Laius, Epp Sepp, Paul Naaber, Irja Lutsar

Artikli PDF Nähtav ainult registreerunud kasutajatele

Sissejuhatus

Eesmärk. Uuringu eesmärk oli kirjeldada muutusi antibiootikumide ambulatoorses kasutamises Eestis aastatel 2008–2018 ning võrrelda antibiootikumide kasutust Põhjamaadega.

Metoodika. Ravimikasutuse andmed põhinevad hulgimüüjate kvartaliaruannetel ja on esitatud defineeritud päevadooside (DPD, inglise keeles defined daily dose, DDD) arvuna 1000 inimese kohta ööpäevas. Antibiootikumide kasutamise kvaliteeti hinnati Euroopa mikroobivastaste ainete tarbimise järelevalve võrgustiku (European Surveillance of Antimicrobial Consumption Network, ESAC-Net ehk ESAC-võrgustik) kvaliteedinäitajate kaudu.

Tulemused. Antibiootikumide ambulatoorne kasutus oli Eestis 2018. aastal 10,2 DPDd 1000 inimese kohta ööpäevas, olles sarnane Soome, Rootsi, Taani ja Norra näitajatega (vastavalt 13,2; 10,8; 13,7 ja 14,0). Kogukasutuses ei ole Eestis aastatel 2008–2018 suuri muutusi aset leidnud, kuid muutunud on kasutatavate preparaatide spekter – ilma beetalaktamaasi inhibiitorita penitsilliinide kasutus väheneb ja beetalaktamaasi inhibiitoriga kombineeritud penitsilliinide kasutamine suureneb. Tsefalosporiinide kasutus on 11 aasta jooksul veidi suurenenud, kinoloonide kasutus aga vähenenud. Antibiootikumide kasutamine oli Eestis 2018. aastal ESACi näitajate põhjal enamasti sarnane Põhjamaadega, kuid viimastes kasutatakse rohkem beetalaktamaasi suhtes tundlikke penitsilliine. Laia ja kitsa toimespektriga penitsilliinide, tsefalosporiinide ja makroliidide kasutamise suhe on Eestis võrreldes Põhjamaadega märkimisväärselt kaldu laia toimespektri poole. Talvekuudel kasutatakse antibiootikume Eestis võrreldes Põhjamaadega rohkem.

Kokkuvõte ja järeldused. Antibiootikumide üldine kasutus on Eestis väiksem kui Euroopas keskmiselt ning sarnane Põhjamaade kasutusnäitajatega, mis on ka keskmisest väiksemad. Olulist kasutuse suurenemist pole vaadeldud aastatel toimunud. Samas suureneb Eestis laia toimespektriga penitsilliinide kasutamine kitsa toimega antibiootikumide arvelt ning selle põhjus vajab edaspidi täpsemat analüüsi.