Sissejuhatus

Beetaadrenoblokaatorid on heterogeenne rühm ravimeid, mille esindajad võivad oma toimemehhanismilt olla mitteselektiivsed β1- ja β2-adrenoretseptorite antagonistid, selektiivsed β1-adrenoretseptorite antagonistid, beetaadrenoretseptorite osalised antagonistid või avaldada lisaks beetaadrenoblokeerivale toimele ka α1-adrenoblokeerivat toimet. Beetaadrenoblokaatorite kõige olulisemateks toimeteks peetakse toimeid kardiovaskulaarsüsteemile ja bronhidele. Peamised beetaadrenoblokaatorite kasutamisnäidustused on stenokardia, südamepuudulikkus, ja hüpertooniatõbi. Beetablokaatorite kõrvaltoimetest on olulisemad bronhospasm, südamepuudulikkus, bradükardia, torsades de pointes, hüpoglükeemia ja koormustaluvuse halvenemine. Beetaadrenoblokaatorite samaaegsel manustamisel teiste ravimitega võib kaasneda beetaadrenoblokaatorite efektiivsuse vähenemine ja/või kõrvaltoimete tugevnemine.

Eesti Arst 2009; 88(12):847−852