Sissejuhatus

Rahvaloenduse esmaste tulemuste taustal saab käsitleda Eestis viimase 22 aasta jooksul (alates 1989. aasta rahvaloendusest) toimunud rahvastikuprotsesse. Selle aja jooksul on Eesti rahvaarv kahanenud 17% võrra. Selle põhjused on aktiivne mitte-eestlaste väljaränne iseseisvuse taastamise eel (selle tulemusena kasvas eestlaste osakaal rahvastikus 61,5%-lt 79,7%-ni), negatiivne iive ja jätkuvalt negatiivne rändesaldo. Viimase kümnendi jooksul on rahvastiku demograafilises arengus toimunud olulisi positiivseid nihkeid: oodatav eluiga on kasvanud viimase 11 aasta jooksul üle 5 aasta, loomulik iive on lähenenud nullile ja imikusuremus langenud alla Euroopa Liidu keskmist taset.

Eesti Arst 2013; 92(3):139–144