Sissejuhatus

Glomerulonefriidid on põhiliselt immuungeneesiga neeru glomerulaarsed haigused, mille puhul esineb sageli ka põletikuline kahjustus. Glomerulonefriitide diagnostikas on oluline uriini analüüs, kus võib leida erinevas astmes proteinuuriat, hematuuriat, lisaks võib patsiendil esineda hüpertensioon ja neerupuudulikkus. Haiguse algstaadiumis võivad patsiendil igasugused kaebused puududa ning see põhjustab sageli diagnoosi ja ravi hilinemise. Haiguse süvenemise korral ohustavad patsienti nefrootiline sündroom ja selle tüsistused ning terminaalne neerupuudulikkus. Glomerulonefriidi lõpliku diagnoosi, ravitaktika ja prognoosi hindamise aluseks on neerubiopsia. Primaarse glomerulonefriidi eri vormid vajavad erinevat ravi, kuid haiguse progresseerumist ja neerukahjustuse süvenemist lõppstaadiumis neerupuudulikkuseni on sageli võimalik aeglustada. Paljud patsiendid ei vaja pidevat aktiivset ravi, kuid remissioonifaasis on vajalik haigete jälgimine ja regulaarne kontroll (uriini analüüs, vererõhk, neerufunktsioon), sest ägenemine ei pruugi esialgu tekitada vaevusi, mistõttu patsient ei pöördu ise õigel ajal arsti poole ja ravi võib hilineda.

Eesti Arst 2009; 88(5):324−328