Sissejuhatus

Uuringu eesmärgid. Saada ülevaade Tallinna Lastehaiglas viibinud 0–14 aasta vanuste laste ja noorukite vigastustest 2010. aastal; uurida 0–5 aasta vanuste laste vanemapoolset järelevalvet vigastuse tekkimise ajal ning selgitada vanemate teabeallikaid laste vigastustest hoidumiseks.
Metoodika ja uuritavad. Laste ja noorukite vigastuste profiili täpsustati vanuse ja soo järgi haiglas kasutusel oleva digitaalse haigusloo aruannete alusel. 0–5 aasta vanuste laste vanemate ankeetküsitluseks kohandati Kanadas loodud uurimisinstrument: vanema järelevalve küsimustik (Parent Supervision Attributes Profile Questionnaire, PSAPQ). Ankeedis kirjeldas vanem oma sõnadega vigastuse iseloomu ja mehhanismi, lähedust lapsega vigastuse tekkimise ajal ning varem saadud teavet vigastustest hoidumise kohta. Lähedust lapsega määrati kas füüsilise lähedusena või visuaalse ja auditiivse järelevalvena nägemis- ja kuuldekauguselt. Ankeeti katsetati algul viie vanemaga ja tehti vajalikud keelelised muudatused. Samasse ankeeti oli lisatud ka võimalike teabeallikate loetelu, millest lapsevanem sai infot vigastustest hoidumise kohta ning millest ta võis valida mitu sobivat vastust. Uuringus osales 75 lapsevanemat, kes olid viibinud haiglas 0–5aastase vigastada saanud lapsega.
Tulemused ja järeldused. 2010. aastal viibis Tallinna Lastehaiglas statsionaarsel ravil 1071 vigastusega last vanuses 0–14 aastat. 47,3% neist olid 0–5 a vanused, kelle vigastusi vaadeldi kahes vanuseruhmas: 0–12 kuud ja 1–5 aastat. Ligikaudu pooltel kuni 1-aastastel lastel leiti pindmisi vigastusi pea piirkonnas, ühel viiendikul peapõrutust ja sama sageli koljuvõlvi murdu. 1–5 aasta vanuses esines kõige sagedamini peapõrutus, millele järgnesid jäsemeluude murrud ligi ühel viiendikul lastest. Vanemate küsitlusest selgus, et väikelaste vigastused leidsid enamikul juhtudest aset kodus. Sagedasemad vigastuse viisid olid kukkumine (74,7%) ja põletused (18,7%). Õnnetuse hetkel viibis pidevas füüsilises läheduses lapsega 15,1% küsitluses osalenud vanematest, kaks kolmandikku vanematest olid lapse käeulatuses ja 82,7% lapse suhtes kuuldekaugusel. Teadmisi vigastustest hoidumise kohta saadi peamiselt trükistest, pereliikmetelt ja internetist. Neljandik vastanutest sai juhtnööre perearstilt ja/või – õelt.

Eesti Arst 2011; 90(11):503-509