UURIMUS – Juuni 2011

Operatsioonijärgse valuravi juhendi mõju hindamine

Autorid: Jana Lass, Helen Valk, Valdo Toome, Aleksei Baburin, Inge Ringmets, Toomas Marandi

Artikli PDF

Sissejuhatus

Eesmärk. Hinnata operatsioonijärgse valuravi juhendi mõju valuravi kvaliteedile, mõõdetuna valu tugevuse vähenemisena arvuskaalal ja muutustega valuvaigistite kasutuses.
Metoodika. Uuring tehti PERHi kolmes ortopeedia osakonnas ajavahemikul septembrist 2005 kuni aprillini 2006. Uuringu esimeses etapis hinnati küsimustiku abil põlve või puusa totaalse endoproteesimise (TEP) läbi teinud patsientide valu tugevust ja valuvaigistite kasutust. Uuringu teise etapi algul võeti III ortopeedia osakonnas (sekkumisrühm) kasutusele valuravijuhend ning I ja II ortopeedia osakonnas (kontrollrühm) jätkati valuravi varasemal viisil. Juhendi kasutuselevõtu järel hinnati patsientide valu tugevust ja valuvaigistite kasutust.
Tulemused. Uuringus osales 206 patsienti (104 esimeses ja 102 teises etapis). Sekkumisrühmas vähenes valu tugevus pärast valuravijuhendi rakendamist, kuid muutus polnud statistiliselt oluline. Oluliselt muutus valuvaigistite manustamisviis: vähenes lihasesiseselt manustatud ja suurenes suu kaudu manustatud valuvaigistite osakaal.
Järeldused. Uuring näitas, et valuravijuhendi positiivne mõju valuravi kvaliteedile avaldub peamiselt muutustena valuvaigistite kasutuses ja mõõdukamalt muutustena patsientide valutugevuse hinnangutes.

Eesti Arst 2011; 90(6):263–269