Sissejuhatus

1956. aastast, mil rasestus esimene siiratud elundiga naine, on peatselt möödas 60 aastat. Elundisiirdamine suurendab viljatute naiste rasestumise tõenäosust ning täiustunud meditsiinilised teadmised võimaldavad ka siirikutega naistel raseduse edukat kulgu. Kõige rohkem on kirjeldatud rasedusi neerusiirikuga naistel, kuid see on võimalik ka pärast maksa, südame, kopsude, peensoole või isegi mitme elundi samaaegset siirdamist. Eestis on elundisiirdamisjärgseid rasedusi olnud väga vähe, kuid siirdamiste hulga suurenemine on muutnud teema aktuaalseks ka siinse arstkonna jaoks.

Artikli eesmärk on selgitada, milline on seos elundisiirdamise ja viljakuse vahel, kas ja kuidas mõjutavad rasedusaegsed immunoloogilised muutused siiratud elundit, millised on sagedasemad tüsistused siirikutega rasedatel ning mida on teada immunosupressiivse ravi mõjust loote arengule.

Eesti Arst 2016; 95(2):98–104