Sissejuhatus

Eesmärk. Vähe on uuringuid, kus on hinnatud ägeda muokardiinfarkti (ÄMI) alatüüpide ravitulemusi pärast perkutaannset koronaarinterventsiooni (PKI). Uuringu eesmärk oli võrrelda ST-elevatsiooniga (STEMI) ja ST-elevatsioonita ÄMI (NSTEMI) patsientide hilistulemusi pärast PKI-d.

Metoodika. TÜ Kliinikumi aastatel 2006−2009 hospitaliseeritud ÄMI-patsientide andmed müokardiinfarktiregistrist lingiti haigekassa andmebaasi ja rahvastikuregistri andmetega. Esmane liittulem koosnes korduvast mittefataalsest ÄMI-st, korduvast revaskulariseerimisest või surmast, mis iganes neist oli esimesena aset leidnud. Teisese tulemina hinnati uuringus suremust. Riskisuhete ja nende 95% usaldusintervallide (CI)arvutamiseks kasutati Coxi regressiooni, mis kohandati põhitunnustele ja kahjustatud koronaararterite arvule.

Tulemused. Uuringuperioodil hospitaliseeritud 2330 ÄMI-patsiendist tehti PKI 1107 (82,9%) STEMI-juhu ja 545 (54,8%) NSTEMI-juhu puhul, mis moodustasid lõpliku uuringuvalimi. Ligi 3aastase jälgimisperioodi ajamediaani jooksul oli STEMI-patsientidel esmase tulemi risk 1,30 (95% CI 1,09−1,56) ja teisese tulemi risk 1,57 (95% CI 1,19−2,08) korda suurem kui NSTEMI-patsientidel.

Järeldused. Pärast PKI-d on STEMI-patsientide ravi hilistulemused oluliselt halvemad kui NSTEMI-patsientidel. Erinevused võivad olla tingitud asjaolust, et PKI-le suunatud NSTEMI-patsientidel on väiksem kardiovaskulaarne risk kui sel ÄMI alatüübi patsientidel keskmiselt.

Eesti Arst 2012; 91(7):343–348