Sissejuhatus

Et südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on juhtiv surmapõhjus USAs ja Euroopas, pööratakse modifitseeritavate riskitegurite (eeskätt arteriaalse hüpertensiooni ja düslipideemia) mõjutamisele palju tähelepanu. Kliiniliselt enim kasutatud ravimirühmaks lipiidide mõjustamisel on vaieldamatult 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-koensüüm A reduktaasi inhibiitorid ehk statiinid, mis võlgnevad oma ainulaadse koha düslipideemiate farmakoteraapias peamiselt jõulisele LDL-kolesterooli sisaldust alandavale toimele. Statiinid vähendavad relatiivset riski SVH tekkes 24–37% ja nende prognoosi parandav toime ei sõltu uuritavate vanusest, soost, südame isheemiatõve või teiste kaasuvate haiguste olemasolust (1). Riigiti on statiinide kasutamine väga erinev. Kuigi Eestis on suremus SVHsse Euroopa suuremaid, kasutatakse meil statiine sekundaarses profülaktikas umbes 10 korda vähem kui Põhjamaades (2, 3) (vt jn 1).

Eesti Arst 2007; 86 (3): 157–160