UURIMUS – Veebruar 2020

Sünnitusjärgse depressiooni skaala EPDS ja sünnitusjärgse sotsiaalse toetuse küsimustiku PSSQ eestikeelsete versioonide kasutamine naise depressiivsuse, ärevuse ja tajutud partneripoolse sotsiaalse toetuse hindamisel

Autorid: Kristiina Uriko, Kadi Liik

Artikli PDF Nähtav ainult registreerunud kasutajatele

Sissejuhatus

Taust. Sünnitusjärgne depressioon (SD) on levinud vaimse tervise probleem, mis lisaks naise tervisele võib mõjutada ka teiste pereliikmete heaolu. Partneripoolse sotsiaalse toetuse kvaliteet on üks peamine naise SDga seotud tegur.

Eesmärk. Uurimuse eesmärk oli a) töötada välja Edinburghi sünnitusjärgse depressiooni skaala (Edinburgh Postnatal Depression Scale, EPDS) ja sünnitusjärgse sotsiaalse toetuse küsimustiku (Postpartum Social Support Questionnaire, PSSQ) partneripoolse toetuse eestikeelne versioon ning b) leida seos depressiivsuse ja ärevuse ning tajutud partneripoolse sotsiaalse toetuse vahel.

Metoodika. Valim koosnes 1096 naisest, kelle lapse sünnist oli möödas kuni 12 kuud. Andmete kogumiseks kasutati veebipõhist (E-formular) kirjalikku küsitlust. EPDSi ja PSSQ struktuuride kontrollimiseks kasutati eksploratiivset ning konfirmatiivset faktoranalüüsi.

Tulemused. EPDSil eristusid ärevuse ja depressiivsuse ning PSSQs instrumentaalse ja emotsionaalse toetuse alaskaalad. Leiti, et naiste ärevus oli suurem võrreldes depressiivsusega. Lisaks selgus, et depressiivsus on võrreldes ärevusega tugevamalt seotud tajutud partneripoolse sotsiaalse toetusega ning naised tajuvad enam instrumentaalset toetust võrreldes emotsionaalse toetusega.

Järeldused. 1. Uurimuse praktiliseks väärtuseks on skriininguskaala EPDSi ja PSSQ partneripoolse toetuse skaala eestikeelsete versioonide väljatöötamine, mis võimaldab mõõdikuid kasutada edasistes uurimistöödes, mille tulemused on informatiivsed ka kliinilise praktika valdkonnas. 2. Kuna depressiivsus ja ärevus on seotud naise tajutud partneripoolse sotsiaalse toetusega, on vaja nii empiirilistes teadustöödes kui ka kliinilises praktikas pöörata tähelepanu a) ärevuse ja depressiivsuse hindamisele ning b) naise ja mehe psühholoogilisele heaolule ja sünnitusjärgsele paarisuhte kvaliteedile.