Sissejuhatus

Eesti taasiseseisvumise järel tõusis tuberkuloosi (TB) haigestumus järsult. 2000. aastal reorganiseeriti TB-tõrje süsteem ja kogu riigis alustati TB otseselt kontrollitava ravi rakendamist. Nendel aastatel muutusid ka TB ravi ja profülaktika finantseerimise põhimõtted. Lisaks tavapärasele rahastamisele haigekassa ja riigi eelarvest sai mitmete tegevuste toetajaks riiklik tuberkuloositõrje programm. Alates 2000. aastast on TB-haigestumus vähenenud keskmiselt 8% aastas ja 2009. aastal oli TB-esmashaigestumus 24,5 uut haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Viimastel aastatel on ligikaudu 10% TB-haigetest olnud HIV-nakkusega. Eestis on jätkuvalt suur hulgiravimiresistentsete (MDR) TB-haigete osakaal, 2009. aastal olid bakterioloogiliselt kinnitatud esmasjuhtudest 22,3% ja retsidiividest 29,0% MDR-TB-juhud. HIV-epideemia kontrolli all püsimisel võib loota ka edaspidi TB-haigestumuse järkjärgulist vähenemist.

Eesti Arst 2010; 89(7−8):484−491