Sissejuhatus

Kardiovaskulaarsed (KV) haigused on maailmas kõige sagedasem surma põhjus, kusjuures südame isheemiatõbi on selles kurvas edetabelis esimesel ja insult teisel kohal. Praegu sureb KV-haiguste tagajärjel maailmas umbes 15 miljonit inimest aastas (umbes 30% surmajuhtude koguhulgast), aga tulevastel aastakümnenditel prognoositakse nii KV-haigustest tingitud surmajuhtude olulist kasvu kui ka nende haiguste osakaalu suurenemist surmapõhjuste hulgas (1). Arenenud riikidel on KV-haigustega seotud kulutustega hakkamasaamine muutunud keeruliseks majanduslikuks probleemiks. Ameerika Ühendriikides olid KV-haigustega seotud kulutused (sealhulgas tööaja kaotusega seotud kulud) 1999. aastal ligi 300 miljardit dollarit. Need kulutused on kasvutendentsiga.
Eesti Arst 2005; 84 (4): 263-270