UURIMUS – September 2020

Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis

Autorid: Katrin Kurvits, Maia Uusküla, Ott Laius, Peeter Jaanson

Artikli PDF Nähtav ainult registreerunud kasutajatele

Sissejuhatus

Taust. Bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid ravimeid (nn Z-ravimid) on kliinilises praktikas mitmesugustel näidustustel kasutatud aastakümneid, kuid nende kasutamine on seotud oluliste kõrvaltoimete riskiga, eriti pikaajalisel kasutamisel ja vanematel inimestel.

Eesmärgid. Uurimuse eesmärk oli kirjeldada bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamist ambulatoorses praktikas eri vanuserühmades ning võrrelda seda lähiriikidega. Teiseks eesmärgiks oli analüüsida nendele ravimite väljakirjutamisel kehtivaid piiranguid ning võimalusi piirangute ajakohastamiseks.

Metoodika. Uuring põhineb Eesti Haigekassa retseptikeskuse andmebaasil, millele tehti päring perioodil 01.11.2018–31.10.2019 väljastatud bensodiasepiinide ja Z-ravimite retseptide kohta. Bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise näidustust hinnati retseptile märgitud diagnoosikoodi põhjal.

Tulemused. Uuringuperioodi jooksul väljastati bensodiasepiine ja Z-ravimeid 537 476 retsepti alusel 134 007 ravikindlustusega isikule (101 kasutajat 1000 inimese kohta). Maksimaalselt oli ühele kasutajale bensodiasepiine või Z-ravimeid väljastatud 205 retseptiga. Kasutajate keskmine vanus oli 62 aastat (standardhälve 18, vahemik 0–106). Pikaajaliselt kasutas bensodiasepiine ja Z-ravimeid 21% (n = 28 525) kasutajatest. Vanuse kasvades kasutamine sagenes: võrreldes 25–64aastaste kasutajatega oli bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakamate hulgas kaks kuni kolm korda sagedasem. Kõige sagedamini määrati bensodiasepiine ja Z-ravimeid unehäirete, ärevushäirete ja depressiooni korral (vastavalt 43%, 14% ja 14% retseptidest). Võrreldes Taani ja Rootsiga kasutatakse Eestis anksiolüütikume ja antiepileptikumina klassifitseeritud klonasepaami oluliselt sagedamini. Bensodiasepiinuinutite kasutamine on aga väikseim Eestis. Sarnaselt on kõigis kolmes riigis bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakatel sagedasem võrreldes nooremate isikutega.

Järeldused. Sarnaselt muu maailmaga on Eestis bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine suhteliselt sage. Murettekitav on nende ravimite väga sage kasutamine kõrges eas patsientidel, kes on enim ohustatud kõrvaltoimete tekkest. Nende ravimite väljakirjutamist reguleerivad õigusaktid vajavad ajakohastamist, näiteks tuleks lisada piirang, millise sagedusega võib neid ravimeid välja kirjutada. Rahva tervise seisukohalt on oluline bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise jälgimine riiklikul tasemel.