UURIMUS – August 2021

Maksaensüümide aktiivsuse jälgimine agomelatiini kasutamisel: praktika muutumist võrdlev uuring ja haigusjuhu kirjeldus

Autorid: Katrin Kurvits, Eha Sopp, Katrin Keerma, Ott Laius, Maia Uusküla, Daisy Volmer

Artikli PDF Nähtav ainult registreerunud kasutajatele

Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. Agomelatiinist põhjustatud maksakahjustus on harva esinev, ent raske kõrvaltoime. 2016. aastal korraldatud uuring näitas, et enamikul agomelatiinravi alustanud patsientidel riskivähendamise meetmetes ettenähtud maksaensüümide aktiivsust ei määratud. Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata, kas agomelatiini kasutamisel on maksaensüümide aktiivsuse jälgimine võrreldes varasema perioodiga muutunud.
Metoodika. Eesti Haigekassa retseptikeskusele ja ravikindlustuse andmekogusse tehti päring perioodil 01.06.2016–31.07.2019 agomelatiinravi alustanud patsientidele välja kirjutatud retseptide ning perioodil 01.05.2016–31.07.2019 tehtud järgmiste laboriuuringute kohta: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-Mba ja alfa-amülaas. Ravi alustanute puhul hinnati, kas 15 päeva jooksul enne ravimi esmakordset väljaostmist ja ravi ajal tehti vajalikud analüüsid. Maksafunktsiooni jälgimise skeemi täielikku järgimist hinnati ravi alustanutel, kes kasutasid agomelatiini vähemalt 6 kuud.
Tulemused ja järeldused. Ravi eel tehti maksaensüümide aktiivsust hindav analüüs 29%-le kasutajatest ning vähemalt üks analüüs ravi alustamisel või kogu ravi vältel 57%-le kasutajatest. Ravi alustanutest, kes said ravi agomelatiiniga vähemalt 6 kuud, järgiti maksafunktsiooni jälgimise skeemi 5%-l. Võrreldes eelmise uuringuga on maksaensüümide aktiivsuse määramine veidi suurenenud, kuid jätkuvalt ebapiisav.