Sissejuhatus

Eesmärk. Teha kindlaks uurimistulemuste esitamisel kasutatavate arvjooniste ja arvjooniseliikide sagedus ning kvaliteet epidemioloogiaajakirjades. Meetodid. Kolme epidemioloogiaajakirja (American Journal of Epidemiology, European Journal of Epidemiology, Paediatric and Perinatal Epidemiology) 2010. aasta numbritest valiti välja 187 algupäraste uuringute tulemusi kajastavat artiklit. Tehti kindlaks nendes esitatud arvjooniste ja arvjooniseliikide arv. Iga arvjoonise kvaliteeti – s.o visuaalset selgust, arvulist moonutatust, iseenesestmõistetavust, risustatust ja mõnda muud tunnust – hinnati R. J. Cooperi jt (2001, 2002, 2003) ning D. L. Schrigeri jt (2006) metoodika alusel. Tulemused. Valitud artiklitest sisaldas arvjooniseid 50%, kokku oli avaldatud 184 arvjoonist. Sagedamini kasutati joondiagrammi (38%), püst- ja rõhttulpdiagrammi (27%), punktdiagrammi (15%), elulemuskõverat ja hajuvusdiagrammi (kumbagi 5%). Üldse ei leidnud kasutamist karp- ega sektordiagramm. Veatuid arvjooniseid oli 10%. Põhilised eksimused olid iseenesestmõistetavuse (56%) ja visuaalse selguse (42%) puudumine, arvuline moonutus (39%) ja liigsete andmete esitamine (27%). Järeldused. Ehkki viimaste aastakümnete jooksul on tohutult paranenud andmetöötlusvoõmalused ja uurimustes kasutatavate arvjooniste koostamise põhimotteid käsitletud küllaldase selgusega, avaldatakse palju mannetuid jooniseid. Peame ülimalt soovitatavaks lisada arvjoonistele esitatavate üksikasjalike nõuete loetelu kõigisse juhendmaterjalidesse, mis puudutavad teadustöö tulemuste esitamist ajakirjades, raportites, magistri- ja doktoritöödes.

Eesti Arst 2013; 92(6):312–319