Sissejuhatus

Ülevaate eesmärgiks on tuua välja peamised muudatused tervishoiu korralduses, mis kaasnevad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius ülevõtmisega.
Direktiivi ülevõtmine tingib Eestis kehtiva õiguse muutmist ning seetõttu on oodata teatavaid uuendusi nii tervishoiuteenuse osutajate, patsientide kui ka riigi jaoks. Peamiseks direktiivi mõjuks on võimalus saada ja osutada tervishoiuteenuseid Euroopa Liidus ilma seni kehtinud administratiivsete piiranguteta. Patsient saab tervishoiuteenuste tarbimisel tagasi hüvitise oma elukohariigis viisil, nagu oleks hüvitatud teenuste tarbimine või ravimite ja meditsiiniseadmete ost oma riigis. Siiski on piiriülene teenuste osutamine ja tarbimine allutatud kindlatele reeglitele. Alates 25. oktoobrist 2013 peavad teenuseosutajad arvestama kohustusega kindlustada oma vastutus, viia läbi senisest ulatuslikum patsientide nõustamine, dokumenteerida välismaalastele osutatud teenused ning need dokumendid piiriüleselt kättesaadavaks teha jne. Patsiendid peavad aga teadvustama, et teatud juhtudel võidakse siiski säilitada piiranguid hüvitise maksmisele kas eelloa või keskse ravijärjekorra vormis. Direktiivi realiseerumine loob soodsad võimalused nii riikide kui ka asutuste koostööks mitmes valdkonnas, millest olulisematena olgu mainitud haruldaste haiguste diagnoosimine ja ravi, tervisetehnoloogiate hindamine, eksperdikeskuste tugivõrgustike väljaarendamine ja erinevad üleeuroopalised e-lahendused.
Riigil on kohustus luua riiklik kontaktpunkt direktiivi elluviimisega seonduvate aspektide selgitamiseks nii patsientidele, teenuseosutajatele, tervishoiutöötajatele, ametkondadele kui ka teistele asjast huvitatutele.

Eesti Arst 2012; 91(11):595–602