Sissejuhatus

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on sagedaimaks surmapõhjuseks Euroopas ning nende haiguste ravi kulutused järjest kasvavad. Oluliselt on paranenud arusaamad SVH patogeneesist ja vältimise võima lustest. Elukäiguline lähenemisviis SVH-le on näidanud, et nii prenataalse, varajase postnataalse kui ka hilisemate keskkonna ja sotsiaalsete tegurite mõju haiguste tekkele võib olla oluline, kuigi täpsemad toimemehhanismid ei ole selged. Dieedi ja elustiili osa südame-veresoonkonnahaiguste kujunemises on paremini
uuritud ning välja on töötatud ka vastavad soovitused. Sellegipoolest on nüüdisaegse tõendus põhise ravi rakendamine südameveresoonkonnahaiguste ärahoidmisel, inimeste elukvaliteedi parandamisel ja suremuse vähendamisel olulise tähendusega.

Eesti Arst 2007; 86 (10): 719–723