Suurenenud kehamassiindeks lapseeas on kardiometaboolsete häirete riskitegur täiskasvanueas Uudised – mai 2026

Suurenenud kehamassiindeksiga lastel võivad kardiometaboolsete häirete markerid olla normi piires – metaboolselt terve rasvumine. Mõne autori arvates ei ole nendele lastele vaja rakendada kehakaalu langetavaid meetmeid. Rootsi lapseea rasvumise ravi registri andmeil hinnati kardiometaboolsete häirete esinemist 30. eluaastal inimestel, kel lapseeas oli suurenenud kehamassiindeks, selle seost metaboolselt terve rasvumisega ning lapseeas rakendatud kaalu langetava ravi …

Rasedusaegsed tüsistused on naiste insulti haigestumise riskitegur Uudised – mai 2026

Nooremas eas (alla 50aastased) naised haigestuvad isheemilisse insulti sagedamini kui mehed. Sagedamini haigestuvad selles eas insulti naised, kel on aastaid varem esinenud rasedusaegseid tüsistusi. Taani teadlaste uuringus hinnati erievate rasedusaegsete tüsistuste tähendust ja osa hilisema insulti haigestumise riskitegurina. Kaasati 358 esmakordselt isheemilisse insulti haigestunud 18–49aastast naist Taani insulti haigestumise uuringuprogrammist ja kontrollrühma moodustasid 714 naist …

Õhtuse kronotüübiga inimestel on suurem kardiovaskulaarne risk Uudised – aprill 2026

Kronotüüp on isiku sisemine bioloogiline kell, mis reguleerib une-ärkveloleku tsüklit. Hommikuse (varajase) kronotüübiga inimesed ärkavad hommikul vara ja lähevad õhtul varakult magama, õhtuse (hilise) tüübiga inimesed uinuvad õhtul hilja ja ärkavad hommikul hiljem (uneaeg kell 01–09). Eristatakse ka vahepealset kronotüüpi (uneaeg kell 23–08). USAs Ühendkuningriigi biopanga andmeil tehtud prospektiivses uuringus selgitati kronotüübi ja kardiovaskulaarse haigestumise …

Nii madal kui ka kõrge hemoglobiinitase emal raseduse algul suurendab vastsündinu surma ja tõsise tervisekahjustuse riski Uudised – aprill 2026

Hinnanguliselt diagnoositakse aneemia kuni 50%-l rasedatest. Vähe on andmeid ema raseduse alguse aegse hemoglobiinitaseme seostest vastsündinu tõsise tervisekahjustuse ja suremusega esimesel elukuul. Kanada Toronto ülikooli retrospektiivses rahvastikupõhises uuringus analüüsiti 1 100 341 sünnitaja andmeid aastatest 2007–2023, kellel oli määratud hemoglobiini kontsentratsioon 2.–12. rasedusnädalal.  Esmane tulemusnäitaja oli sünnil ja kuni 27 päeva pärast seda tekkinud tõsiste tervisekahjustuste …

Glükagoonilaadse peptiid-1 retseptori agonistid ja naatriumi-glükoosi kotransporter 2 inhibiitorid on diabeedihaigetele samaväärse kardiovaskulaarse kaitsva toimega Uudised – aprill 2026

Rahvusvahelises retrospektiivses uuringus võrreldi GLP-1 RA klassi ja SGLT-2I klassi ravimite tõhusust kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetuses teist tüüpi diabeediga (T2D) haigetel. USA 10 andmebaasi ja 10 muu andmebaasi põhjal analüüsiti 1 245 211 T2D-ga patsiendi andmeid, kes said raviks metformiini ning kellele lisati raviskeemi kas üks kuuest GLP-1RA klassi ravimist (19%-l semaglutiid ja 17%-l dulaglutiid) või …

Kõrgnenud vererõhk keskeas on dementsuse kujunemise riskitegur Uudised – aprill 2026

Euroopa Kardioloogide Seltsi (ECS) 2024. aasta juhendis soovitatakse vererõhu väärtused defineerida järgmiselt: normaalne vererõhk < 120/70 mm Hg, kõrgenenud vererõhk 120/70–140/90 mm Hg, hüpertensioon >140/90 mm Hg. Hüpertensioon on tõestatud dementsuse riskitegur. Vähe on andmeid dementsuse riski kohta kõrgenenud vererõhuga isikutel. Lõuna-Koreas valminud uuringus jaotati 2,8 miljoni 2009. aastal tervisekontrolli läbinud inimese (keskmine vanus 54,3 …

Vaimse tervise häired on südameinfarkti riskitegurid Uudised – aprill 2026

Vaimse tervise häirete ja kardiovaskulaarhaiguste vahelistest kahepoolsetest ja põhjuslikest seostest on rohkelt andmeid. Vaimse tervise häired, mõjutades eluviisi, käitumist, toitumist jms, on kardiovaskulaarhaiguste riskitegurid ning kardiovaskulaarhaigused võivad omakorda soodustada vaimse tervise häirete kujunemist. Rahvusvahelises, mitme ülikooli koostöös valminud seni publitseeritud uuringute metaanalüüsis hinnati erinevate vaimse tervise häirete ja ägeda koronaarsündroomi kujunemise seoseid. Analüüs põhines 25 …

SGLT2 inhibiitorid pidurdavad resistentsuse kujunemist hormoonravile eesnäärmevähiga haigetel Uudised – aprill 2026

Eesnäärmevähi raviks kasutatakse laialdaselt pikaaegset hormoonravi eesmärgiga blokeerida androgeenide vähirakkude kasvu soodustavat toimet. Paljudel ravitutel, erinevatel andmetel 45–75%-l, kujuneb paari aasta jooksul resistentsus hormoonravile ja kasvaja areneb edasi. Hongkongi ülikoolis korraldatud kohortuuringus analüüsiti naatriumi-glükoosi kotransporter 2 (SGLT2) inhibiitorite tõhusust eesnäärmevähi raviks kasutatava androgeenide toimet pidurdava hormoonravi vastase resistentsuse riski vähendamiseks. Kaasati 14 223 eesnäärmevähiga haiget, …

Südame löögisagedus rahuolekus iseloomustab organismi tervise seisundit Uudised – aprill 2026

Südame löögisageduse kiirenemist rahuolekus seostatakse mõnede uuringute andmeil suurenenud üldsuremuse riskiga, kuid enamikus tänapäeval kasutusel olevates terviseriski hindamise algoritmides ei ole see näiteks võrreldes arteriaalse hüpertensiooniga tähelepanu leidnud. Samas on nii pulsisageduse kui ka vererõhu mõõtmine rutiinsed toimingud enamikul arstivastuvõttudel. Taiwani ja Norra teadlaste koostöös võrreldi kiirenenud südame löögisageduse (80–99 lööki/min) ja arteriaalse hüpertensiooni (RR …

SGLT-2 inhibiitorid on GLP-1 retseptori agonistidega võrreldes tõhusama nefroprotektiivse toimega teist tüüpi diabeediga haigetel Uudised – aprill 2026

Uued diabeediravimid, naatriumi-glükoosi kotransporteri inhibiitorid (SGLT-2I) ja glükagoonilaadse peptiid-1 retseptori agonistid (GLP-1RA), on lisaks veresuhkru taset mõjutavale toimele ka kardio- ja nefroprotekiivse ning kaalu langetava toimega teist tüüpi diabeediga (T2D) haigetel. Uuringute kohaselt kujuneb ligi 40%-l T2D-haigetest krooniline neeruhaigus  ja suureneb kardiovaskulaarse suremuse risk. Taanis korraldatud uuringus võrreldi SGLT-2I ja GLP-1RA tõhusust kroonilise neeruhaiguse ennetuses …

Tartu Ülikooli tervisedenduse professori Kersti Pärna inauguratsiooniloeng Uudised – aprill 2026

Olete oodatud Tartu Ülikooli tervisedenduse professori Kersti Pärna inauguratsiooniloengule „Kui tervislikult elab Eesti rahvastik?“ 16. aprillil 2026 kell 16.15 ülikooli aulas. Viimastel aastakümnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga küll pikenenud, aga sündimus on endiselt madalam kui suremus. Selline suundumus soodustab rahvastiku vananemist. Samas on Eesti jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu …

Sisukord